2007.a. suvel

toimus Hiiumaal Kõpus Tartu Emajõe Kooli abituriendi Märtin Männama algatusel programmi Euroopa Noored tulevikukapitaliprojekti “Together - We Can Do It” raames Tartu Emajõe Kooli suvelaager.

Suvelaagri sihtgruppi kuulusid nägemispuudega (pimedad ja vaegnägevad) või liit-nägemispuudega (lisaks nägemispuudele esineb vaimu- ja/või liikumispuue) lapsed ja noored, samuti puueteta tavanoored, erivajadustega noorte õed-vennad ning sõbrad.

Nägemispuue takistab suurel määral adekvaatsete kujutluste tekkimist ümbritsevast maailmast, kohanemist uue keskkonnaga ja iseseisvat toimetulekut praktilises elus. Samuti on nägemis puudega laste ja noorte vaba aja veetmise võimalused piiratud. Tavalastele mõeldud keskkonnas on nägemis puudega lastel tihti raske kohaneda nii uue ümbruse kui võõraste inimestega

Projektlaagri korraldamise eesmärk oli pakkuda nägemispuudega lastele ja noortele sisukat ja aktiivset puhkust. Laagris keskenduti valdkondadele, milles neil esineb tavanoortega võrreldes suuremaid vajakajäämisi. Osalejatel avanes võimalus saada vahetuid kogemusi ümbritsevast keskkonnast, osaleda jõukohaselt igapäevaelu toimingutes, teha erinevat laadi vabatahtlikku tööd; osaleda väljasõitudel ja matkadel; korraldada vaba aja veetmist; vastavalt võimetele mõtestada, hinnata ja analüüsida oma tegevusi ja laagripäeva. Lisaks oli projekti eesmärk suurendada erivajadustega noorte omaalgatust.

Pilte...

2007.a. suvest

Kilde ühest 2007.a. laagrivahetusest...

I. päev.

Sõit- mandrilt saarele!

Koguneti üldiselt tartus ja mindi kooli juurest bussiga Rohuküla sadamasse. Mõned aga kes olid tallinnas tulid otse sadamasse. Nii siis kõik rõõmsana ja kogemusi oodates tõtasid praamile. Praam väljus 14.00 ja poolteist tundi lahutasgi meid Hiiumaast.
Hiiumaale jõudes mindi kohvikusse Arteesia sööma. Kõikidel kõhud täis suunduti siis Kõpu külla kus oligi lõpp-peatus.
Siis pakkiti asjad lahti kohalikud tegid väikse sissejuhatava osa rääkides kõpuküla vaatamisväärsustest. Siis jagati tuad laiali,ja kõik üsna väsinuna sõidust oodates uut päeva ja uusi kogemusi läksid magama.


II päev

Teisel päeval Christel ja Alisher tõusid varem kui teised sest pidid sellel päeval olema köögitoimkonnas. Eelmisel päeval nimelt jagati ära kes ja mis päeval köögitoimkonnas on. Hommikusöök pidi olema kell 09.00 ja kell 10.00 algas vabatahtliktöö.
Töödeks olid: laagrilipu värvimine looduslike värvidega, ühele Tartu söögikohtadele punktkirjas menüüde trükkimine, aliase mängu punktkirja ümber trükkimine, koolibussi pesemine, territoorjumil muru niitmine ja käesoleva blogi kirjutamine.
Lõunasöök oli kell 13.00 ning peale seda vabaaeg.
Kuid vabaaega ei olnud palju juba kell 16.00 läksime Kõpu tuletorni. Sinna minnes käisime ka külakaevul.
Tagasi tulles nägime kitse mis oli paljudele suureks üllatuseks kuna paljud elavad eluaeg linnas ning pole kunagi sihukesi loomi kohtanud, kuid isegi mõni kes on maal elanud ajas kitse lambaga segamini....
Tulles tagasi laagrisse sõime õhtust.
Kuna esimesel päeval oli kokkulepitud, et iga õhtu tehakse koosolekuid, et vahetada muljeid ning avaldada arvamust ühe või teise korraldatud ürituse kohta ning kokkuleppida mida tehakse järgneval päeval siis kogunesimegi kell 22.00 lõkkeplatsile.
Koos laagrisosalejatega oli sel õhtul ning ka järgmisel päeval üks külaline kes tuli koos oma emaga Saaremaalt eesmärgiga tutvuda oma tulevaste koolikaaslastega.
Lõkke ääres lauldi ning mängiti gitarri peale seda kommenteerisid kõik kõige kohta kui neil midagi öelda oli ning tehti ettepanekuid. Samas panti paika ka järgmise päeva plaan vabatahtliku töö ning vabaaja sisustamise asjus.


III päev

Kolmas päev algas see kord toimkonnaga Ingole ja Viktorile. Nad ärkasid kell 07.30 ja kell 09.00 oli söök juba valmis see polegi väga pikk aeg, kui süüa peab tegema kolmekümnele inimesele.
Peale hommikusööki kell 10.45 toimus väljasõit Tammisturanna tallu kus meile pakuti teha talutöid.
Talutöödeks olid näiteks: puude saagimine, lakast vana põhu alla viskamine ja selle põllule vedamine, palkide tassimine jne.
See oli natukene väsitav aga väga meeldiv mulle isiklikult tuletas see meelde lapsepõlve. Peale talutöid me sõitsime Lauka kooli sööma Seal ühines meiega ka selle laagri projektijuht MärtinMännama.
Tahaks ära märkida,et siin Hiiumaal on koolid väga heas korras vähemalt need kus meil õnnestus käia.
Selleks ajaks kui me olime ära söönud ilm kiskus vihmale ja tõusis tugev tuul kuid me läksime sellele vaatamata mere äärde ja mõned läksid isegi ujuma.
Kella neljaks me jõutsime laagrisse tagasi.
Kuna esimesel päeval oli kokkulepitud, et kolmapäev ja laupäev on saunapäevad siis tagasi tulles läksid mõned sauna kütma.
Mõnedele oli see jälle suureks elamuseks just neile kes pole kunagi säärase asjaga tegelenud.
Umbes kella kümnest läksimegi sauna. See oli väga kuumaks köetud kuid kütjad lubasid,et laupäeval nad kütavad veel kuumemaks.


IV päev

Kõrgesaare vallavalitsusse jõutsime me umbes üheteistkümne ajal.
Sinna me läksime selleks, et tänada neid laagri korraldamise loa eest oma vallas.
Vallamaja on väga huvitava välimusega see oli äsja renoveeritud ning ase vallavanema sõnade järgi pidi see maja olema 110 aastat vana.
Sealt me sõitsime vanasse villatehasesse kus sisse tulles tundus, et see on mingi autoremondi töökoda sest seal haises masuudi järele kuid tehase töötajad ütlesid meile, et see on villavärv.
Selles tehases müüdi ka omatoodangut mis minu arvates oli mõeldud rohkem turistidele kuna hinnad olid küllalt kõrged.
Sõites tagasi laagrisse imestasime, et Hiiumaa on nii suur, me sõitsime umbes 40 minutit.
Vahepeal käisime läbi ka Täinakonsumist, see oli väga suureks rõõmuks, sest Kõpupoes valik on niisugune nagu ta on...
Tulles tagasi kolm vabatahtliku hakkasid sašlõkki marineerima.Peale seda sööklas hakati viltima tehasest kaasa ostetud villaga.
Õhtusöögiks olid pannkoogid, kui eelmised köögitoimkonnad püütsid lüüa maitse või iluga siis Andre ja Marko kes olid sellel päeval toimkonnas vallutasid me südamed teenindusega.
Kell 21.00 kaminasaalis algas improviseeritud kontsert.
Lauldi gitarri ja akordioni saatel.
Päev lõppes jälle koosolekuga kus vahetati päeva muljeid ja tehti plaane järgmiseks päevaks.


V päev

Viies päev oli laagri murdepunktiks, täpselt sama palju lõpuni kui oli juba oldud.
Sellel päeval käisime ära ka teises Hiiumaa tuletornis, milleks oli siis Ristna tuletorn.
Tuletorni kõrguseks on 29,5 m ning algusest lõpuni olid seal keerdtrepid.
Torn oli ehitatud metallplaatidest ja tema kõrguse kohta on ta suhteliselt kitsas, ainult post keskel mis seda ülal hoidis posti ümber keerdtrepp ja välissein.
Peale seda käisime Ristna poolsaare tipus mida nimetatakse veel ka surfiparadiisiks.
See poolsaare tipp koosneb täielikult kividest mis olid umbes rusika surused ja natuke suuremad.
Mind isiklikult pani seal imestama see, et tuul olli ühelt poolt aga lained tulid poolsaarele ikkagi kahelt poolt.
Sellel päeval olid lained suhteliselt kõrged umbes meetri kõrgused, kuid ühtegi surfajat me seal ei näinud.
Tagasi laagrisse jõudsime me õhtusöögiks.
Hommiku ja lõunasöökide vahel 10.00-st kuni 13.00-ni tehti jälle vabatahtliku tööd.
Kõik tegid umbes samu asju kui ka eelmine kord: panid punktkirja söögikohtade menüüd ja aliast, pesid autosid ja aknaid, niitsid muru ja kirjutasid blogi mida te praegu loete.
Sellel päeval köögi toimkonnas pidid olema Veroonika ja Aleksei ja nad kadusidki poole kuue ajal kööki nagu seda tegid enne neid juba kolm toimkonda.
Õhtul peeti igapäevane koosolek lõkke ääres krillides eelmisel päeval kolme vabatahtliku poolt marineeritud sašlõkki.
Koos olekul lepiti kokku, et järgmine päev tuleb vaba ehk siis kõik teevad mida tahavad ja väljasõite ei toimu nii, et ma ei tea mida ma kirjutan teile järgmise päeva kohta aga vaatame seda hiljem.


VI päev

Nagu ma juba eelmises postituses kirjutasin, et see kuues päev oli vaba.
Kõik söögiajad oli lükatud tund aega hiljemaks ning sellel päeval tegid kõik seda mida heaks arvasid.
Peale hommikusööki kuhu kõik ei jõudnud sest magasid ja mida valmistasid see kord mitte kaks inimest vaid tervelt kolm Mari-Liis, väike Kert ja Alvar
mõned kääisid seenel ja maasikal teised aga magasid ja päevitasid käidi ka tandemitega sõitmas.
Lõuna ajal hakati sauna kütma ja saunagraafikut kirjutama, et vältida tunglemist mis oli kolmapäeval.
Igale grupile mis koosnes kahest kuni neljast inimesest anti tund aega, kuid viimased olid saunas tervelt kolm tundi sest eelviimase grupi ajal kustus ahi ja ei viitsitud enam puid juurde panna mõeldes teised tulevad küll nemad kütavad.
Viimane vahetus alguses küttis ja siis läks sauna sellega läks kokku aega kuni kella kaheni.


VII päev

Kaks päeva tagasi organiseeris Ingo pühapäevaks kella kaheteistkümneks ratsutamise ja kuna see talu kuhu me pidime minema mille nimi oli Martini talu asub teiselpool seda saart siis meile teatati, et me ei tule tagasi enne õhtusööki ja ,et me peame endale kaasa tegema võileibu.
Kell 11.00 me sõitsimegi välja umbes tunni aja pärast olimegi Martini talus kus ootas meid kolm hobust kaks saduldatud ja üks kes pidi omaniku sõnade järgi olema juba pensionil oli nii sama seal ja jalutas teiste hobustega kaasas.
Ettenägelikult võtsime kaasa hobuste jaoks leiba, et kostitada neid, enda seljas, meie tasssimise eest.
Peale ratsutamist sõitsime jälle tsivilisatsiooni ehk Käinakonsumisse
Sealt kihutasime Sääretirbule see on neem mille tipus läks see nii kitsaks, et kadus merre ning tunne oli selline, et seisad keset merd.
Seal tegime väikse pikniku ja sõime hommikul tehtud võileibu.
Tagasi teel laagrisse käisime eestis ainulaatse Kassarikabeli juures.
Ainulaatseks tegi selle kabeli see, et tal oli rookatus ja vihmaveerennid olid puust.
Tahtsime minna ka Hiiumaa muusiumisse kuid see oli juba kinni.
Muideks selle muusiumi juures seisab mälestusmärgina Estoonialt pärit päästepaat mille lained Kassari randa tõid peale laevahukku.
Kuus läbi jõutsime tagasi laagrisse Gerth ehk suur Gerth ja Jürgen jooksid köögitoimkonda sest juba kell seitse pidi algama õhtusöök.
Poole kümne ajal läksime väiksele matkale rmk majasse mere äärde need kes tahtsid võtsid kaasa telgid kuid teised ööbisid rmk majas.
Kes ei tahtnud matkale minna jäid laagrisse.
Majake kus me ööbisime oli väike kahekordne maja kamina, lõkkeplatsi ja puukuuriga.
Lõkke kohal oli rauast kurat kellel oli ühes käes pott milles sai keeta ja teises käes rest mille peal sai krillida mida me ka tegime.
Lõkke ümber istudes oli soe ning hubane.
Me sõime ja ajasime juttu pärast mõned käisid kka ujumas.
Hiljem istusime juba majas kamina juures seal oli väga soe ja kuiv paljudele tuli peale hea kodune tunne.
Hommikul ära minnes tegime sissekande logiraamatusse.